1. 2.2. Loovus ja koostöö.Tehnoloogia ja innovatsioonDigitiigri õpetajakoolituse lisamoodulVeikko Kõrv Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium2012 See materjal on avaldatud Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 (CC BY-SA 3.0) litsentsi alusel http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ 2. Sisukord Loovusele julgustamine Loovuse arendamine Loovuse hukutajad Projektitöö kui meeskonnatöö Koostöö võtmed meeskonnetöös Mõned üldlevinud tehnikad 3. Loovus„Loovus, kreatiivsus, on omaduste kogum, mis annab eeldused mis tahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada.“(Eesti Entsüklopeedia) 4. Loovus ideede voolavus, kujundlik ja paindlik mõtlemine, intuitsioon, oskus probleeme näha, sünteesiv mõttelaad, positiivne suhtumine uudsesse, üksteisest kaugete nähtuste seoste märkamine, iseseisvus, mitmemõttelisuse talumine. 5. Loovusele julgustamine Luba vigade tegemist. Lase lastel analüüsida javaielda oma vigade sisu üle. Õpeta vastutamist ka läbipõrunud lahenduste eest. Arenda konstruktiivset kriitikat. Võta laste küsimusi tõsiselt, näita välja, et lastemõtted on olulised ja asjalikud. Väldi väiteid: see ei ole see teema. Ära kiirusta tagasiside andmisega. Mis siis kui…, Mis juhtuks, kui …. Tunnusta huumorit 6. Loovuse arendamine Teadmised ja nende puudumine seavad loovusele piirid. Vähem fakte ja rohkem küsimusi. Too esile iga idee uudsed aspektid. Õpeta lastele oma ideede õigustamist, esitamist Õpeta takistuste ära tundmist ja julgusta nendegatoimetulemist. Aktsepteeri ja stimuleeri uudishimulikkust. Julgusta mõistlikku riskeerimist. Julgusta sallivust ja mitmetähenduslike olukordade taluvust. Luba mitmeid probleemi lahendamise võimalusi. 7. Loovuse hukutajad: oodatav arvustamine, soorituste karm kontrollimine, konkurentsi tekitamine, piiratud valikuvõimalused, ajaline surve, loovuse eest pakutud tasud. liiga pikad projektid. 8. Loovus arendusprojektis võime näha väljakutseid või ideid omakeskkonnas, tundlikkus probleemide märkamisel tehnoloogiliste ideede genereerimine ideede mudeldamine, ideede realiseerimine jaarendamine võime näha protsessi mõjutavaid tegureid jaraamtingimusi uutest aspektidest 9. Projektitöö kui meeskonnaõpeDialoogist välja kasvav vestlus onmeeskonnaõppe kõige tõhusam vorm Dialoog õpetab:– koos mõtlema, analüüsima, teadmisi jagama– kollektiivset tunnetust ühistest mõtetest,emotsioonidest Dialoog saab alguse kutsest "Sisseregistreerimine" on oluline - andke igaleosalejale minuti vältel lihtsalt rääkida sellest,mida ta mõtleb, tunneb või on märganud. 10. Projektitöö kui meeskonnaõpe Õpilaste ülesanne ei ole rääkida õpetajaga, vaidüksteisega. Moderaator jälgib, et probleemi lahendusest eikaldutaks kõrvale. Õpetage õpilasi kuulama, millist arusaama teisedpüüavad meiega jagada. Tunnistame vaikuse tähtsust, et mõelda öelduüle. Keegi ei katkesta kedagi. Keegi ei kritiseeri teiste kommentaare. Keelame fraasi "Jah, aga…„. Kasutame fraasi "Jah, ning…„. 11. Koostöö võtmed projektitöös Meeskonna juht - eeskuju, positiivse ja loovatöökeskkonna looja, motiveerija ning inspireerija Kindlad rollid - mida konkreetsemalt onmeeskonna siseselt määratud rollid, sedaväiksem on tõenäosus, et tekib eksitusi jakonflikte. Kooperatiivne või kollaboratiivne õppimine? 12. Soovitused koostöö paremakstoimimiseks Ärge valige rühma liialt konkureerivaid õpilasi. Premeerige tegevusi, mis edendavad pigemmeeskondlikku kui individuaalset sooritust. Looge koostööd toetav sümboolika, legendid,keel. Korraldage rühmale ülesande kontekstiväliseidüritusi. 13. Mõned tehnikad mõttetalgud ajurünnak ideeotsimiskõnd mängud loovuse arendamine läbi kunsti 14. Kirjalik ajurünnak sinu ees tühi paber – New Email laua keskel tühi paber (õpetaja ootab) oma ideed paberile (meili) ideed on otsas, siis vaheta paber laua keskel olevapaberiga (Send Email to Õpetaja, õpetaja teeb Forward) arenda paberil (kirjas) edasi - ära kritiseeri,vaid arenda nende põhjalt uusi ideesid protseduur kordub kui kõikidel ideed lõppenud, siis paberid (meilid) kokku protseduuri võib kohandada vastavalt kasutatavateleühistöö vahenditele 15. Ideeotsimise kõnd ruumi seinale kinnitatakse kümmekond A1formaadis paberit liigutakse pidevalt ideekogumise ajal ei vestelda ideed kirjutatakse märkmepaberile kõik loevad teiste ideesid ja täiendavad neid Ideede lõppemisel jäädakse paigale järgneb ideede sõeluminePraktiline harjutusideeotsimiskõnd teemal: Kuidas seda sama tehainnovaatiliselt IKT vahenditega? 16. Mängud: Erinevad rollimängud. Tervitused ja kohtumised. Pantomiim (elukutsed, tehnoloogilised vidinad…). Tuntud asjade uute ja ebaharilike kasutusviisideväljanuputamine (nt telliskivi, mikser, püksirihm jne). Etteantud juhuslike sümbolite või piltide järgi koos(kindlas järjekorras) loo jutustamine. Tagurpidi muinasjututegelased (näit. Punamütsikeoleks negatiivne ja Hunt positiivne). „Peedist pesumasinale trummel.“ 17. Kasutatud materjalid Eda Heinla – Loovus koolikeskkonnas -http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=5070/25.okt._Loeng2_Eda.pdf Kari Uusikylä – Mis on loovuspedagoogika? - Loovuspedagoogika 2006-http://www.tehnoloogia.ee/Loovuspedagoogika.pdf Hannele Levävaara – Loovust õhutavad õpetamismeetodid. – Loovuspedagoogika 2006http://www.tehnoloogia.ee/Loovuspedagoogika.pdf Peter Senge - Õppiv Kool Kai Pata, Mart Laanpere – Haridustehnoloogia käsiraamat 18. Tänud kuulamast!